Olen nüüdseks siis kohale jõudnud. Perthist juba ka jalga lasknud, nii et asume nyyd Margaret Riveris aga tõenäoliselt mitte väga kauaks, kuna tööd siin ikka eriti ei ole. All minu uue kodu pilt :)) Esimene öö telgis ka magatud ja ma ütleks, et not badly. A yks asi on mul veel unega - nimelt kell neli öösel läks see ära. Passisin siis kusagil 8ni üleval ja no kus siis alles tuli uni. Siis magasin lõunani välja.
Mismoodi reis läks? Mmmmm ... Londonist Kuala Lumpuri oli selline pidev magamine ja siis vahepeal söömine. Ja see oli ka mu elu pikim lend - 14h. Huh. Filme ei näidatud ja seda isegi mitte ka raha eest, samas, ega ma ei oleks viitsinud vaadata ka.
Kuala Lumpuris tervitas kohe lennukist maha tulles meeletu märg palavus ja niiskus. Ausalt päris kreisi. Käisin korra ka linna peal, astusin sisse twin towerisse ja sellega mul see linnakeskursioon sisuliselt piirdus. Sõita sain rongi ja bussiga ja ega paljuks muuks aega ei jäänudki.
Perthi lennule minnes ootas ees sada kontrolli. Kõigepealt check in'is, enne check ini tegemist tehti pagasile xray, siis said check ini tehtud. Siis lippasid edasi nö ootesaali poole, enne ootas passi ja pileti kontroll- et kas sul ikka on international flight v mitte, kui pole siis on teine ootesaal. Kui see done said teisele korrusele, kus ootas ees turvakontroll. Käsipagasi xray ja vist vaadati taas piletit ning passi. Peale turvakontrolli ootas ees see nn päris passikontroll. Kus viisa jms küsimused. Ja nyyd sain ma ootesaali. Kuna aega oli mul päris palju, kolasin natsa poes ning shoppasin ära yhe rummi (kuna see lihtsalt oli päris odav 1liitri eest alla 200eeku) ning siis vedelesin kuniks hakati laskma sisse Perthi lennu ootesaali!! JAAAAAA! Selleks lennuks oli eraldi ootesaal selles suures ootesaalis ning sinna sisenedes ootas ees neli meest, kes TAAS su passi kontrollisid. Ja seekord VÄGA põhjalikult. Minu pass muidugi ei meeldinud neile kohe kõige enam. Mingi 30min passisin seal ukse ees ja vastasin erinevatele kysimustele ning siis samadele küsimustele jälle ja jälle. Mõtlesin et noniii, olengi kuidagi liiga pibedalt päris kaugele jõudnud. Onu uuris mu passi kolme luubi, uv lambi ja teab millega. Kui kysisin, et kas on mingi probleem, vastati et ei ole, I just have to be sure. Paaril inimesel oli veel kontroll kauem aga mitte kellegi passi nii kaua ei imetletud kui minu oma. Kyll ta vaatas kõiki lehti, õmblusi keskel, kaasi, vesimärke, pilti ja siis mind ja siis seda sama protseruudi veel ja veelkord. Lõpuks sooviti mulle head reisi. Ja mis eriti haige, mind ennast ajas asi aga naerma aga kuidas sa hirnud seal turvakontrollis, ah? Vaata, kui ei lasegi lennule!
Anyways, lõpuks siis sain sinna olulisse ootesaali ning ka lennule ja Perthis ma ka maandusin. Ootasin tõsist läbivaatust tegelikult seal aga üllatus-üllatus, sain läbi hästi libedalt. Süüa kaasa osalt teadlikult ja osalt ajapuuduse tõttu ei vedanud ja seetõttu siis ka kiirelt pääsesin :)
Tänaseks olen Margaret Riveris. Midagi suurt korda pole veel saatnud. Ujuma pole veel ka saanud (täna natsa jahe), aga yhes meeletus rannas siin Margaret Riveris sai siiski peatus tehtud. Panen sellest siia yhe pildi (videoklipi panek ei õnnestu eriti). Valus onju!
