Mis asi see veel on? Haa!
Wwoof tähendab inglise keelest willing workers on organic farms. Tulime siia kuna tööle me lihtsalt ei saanud aga samas tahtsime, et farmiaeg jookseks ning niisama vahtimsele raha ka kulutada ei tahtnud. Ning muidugi ka kogemuse mõttes - sest teha võib saada igasuguseid huvitavaid asju, ning teada asju mida mujalt vbl ei kuulegi - nii me woofima läksimegi.
Tegelikult oleme tahtnud seda teha juba ammu, kuid pole varem enne õnnestunud. Enne wwoofima asumist, pead sa wwoofimisega liituma (maksma kahepeale 68 dollarit) ja saama raamatu. Raamatus on farmerite kontaktid, kes
wwoofereid hostivad. Kuna me saime liituda alles Darwinis (sest liitumiskohti Lääne Austraalias lihtsalt pole eriti) siis see wwofimine viibiski.
selline avatud elamine oli neil
Aga asjast siis. Woofima sattusime ühte suht pisikesesse orgaanilisse farmi, kus elab üks vanem paarike, kellel lapsed juba suured ja kes siis oma lõbuks ja sissetulekuks oma maaga majandavad. Raha teenivad nad peamiselt mangodest, lisaks teevad nad ise seepi, neil kasvab aasia inger (see pole päris nimi, aga kahjuks mul pole see inglise keelne nimetus meeles) - valget ja punast nn aasia ingverit (see on teravam, kui tavaline ingver) saadavad nad Sydneysse, kus neil oma inimene seda edasi restoranidesse ja poodidesse edasi müüb.
Lisaks kasvab neil magus kartul (austraalias päris tavaline), brasiilia kartul, mandariinid ja apelsinid, tomatid, banaanid, oad, igast vürtsid,
eggplantid, igast sorti salatilehti ja palju muud.
vili mille nime ma ei mäleta, kahjuks
eggplantOlime seal 7 päeva, saime oma töö eest tasuta öömaja ja kolm korda päevas süüa. Tööd tuli teha 4-5 tundi päevas. Päevakava nägi välja selline, et kusagil enne 7t oli äratus, kell 7 hommikusöök, peale seda töö kuni kella 9:30ni, mil oli hommikutee (kellel tee, kellel kohvi), pärast seda läks töötegemiseks kuni lõunasöögini, mis oli kusagil kella ühe ajal.
Sisuliselt tehti tööd kuni suure kuumani - kuuma ajal tööd ei tehtud, siis tavaliselt mindi (kui neil midagi muud teha vaja polnud) kusagile ojakese juurde ujuma,
waterfalle meile näitama või siis vihmametsa jalutama.
Vihmametsade kohta saime sellist asja teada, et kunagi oli Austraalias väga palju rohkem vihmametsa, kuid kahjuks enam mitte. Miks? Sellepärast et kunagi valitsus andis inimestele tasuta maad oma farmide tegemiseks - maa tasuta saamise tingimuseks oli, et nad peavad vihmametsa hävitama. Kes ei hävitanud ette antud aja jooksul, sellelt võeti maa ära. Kurb!
selline tüüp siis ujus veesSelles mõttes oli küll hästi tore, et kui töö tehtud siis meid vidi igale poole ja näidati lahedaid ja ilusaid kohti, mida ainult kohalikud teadsid. Ise ei oleks kohe kindlasti osanud sinna minna. Ning ega me ilma wwoofimata sinna seiklema poleks läinud ka.
Lisaks saime veel käia õhtusöögil nende sõprade juures. Robin oli perenaise nimi, temal oli terve hoov igasuguseid huvitavaid linde täis. Paabulinnud, igast erinevad papagoid, kanad jne. Eriti meeldisid mulle mingid kanalised, kes olid nagu eriti karvased. Ei tea küll, kuidas nad oma puhma tagant üldse välja nägid :)) Siit pilt ka, et saaksite aru mida ma ikka mõtlen selle karvasuse all :p Ahjaa, natsa Leopoldi kana meenutasid nad mulle... ei tea kyll miks ... Ahjaa, need kanad olid siis nii musta värvi, kui valget.
selline postikana siis :)))Ah jaa, tööst peaks ka rääkima. Et mida me tegema pidime?? Esimesed päevad möödusid meil mangoaias. Alguses korjasime oksi ära puude alt - viskasime nad puude ridade vahel olevale teele, kust peremees siis mingi lamestajaga neist üle sõitis ja nad tükkideks lömmis. Kui kõik kaikad ja suured oksad olid puude alt koristatud korjata tuli - korjata tuli siis sellest alast kuhu oksad vajuvad - mitte ala tüve juurest) ja seda sellepärast, et need kahjustavad vilju. Peale seda oskarallit tuli muruniidukid vihaseks ajada ja kõik umbrohi maha niita mangopuude alt. Siin samuti taas sealt, kuhu oksad langevad, et need vilju ei vigastaks.
kõikide nende muruniidukitega ma sain sõita - kõige kindlam töömees oli teises reas tagumine niiduk :p
Seda tööd tegime me päris kaua. Esiteks sellepärast, et muruniidukid olid sellised suht vanad ja neil oli koguaeg midagi parandada vaja - eriti sellel millega mina alguses sõitsin. Kui see muruniiduk mingi kolmel korral ära suri, siis ühel hommikul tuli eriti ilus päev - mulle anti uuem muruniiduk - yay! See oli küll nagu tank - sõitis suht kõigest üle.
mangodKui meie oleks seda tööd teinud nii nagu me oleks arvanud et parem oleks, me oleks selle ära teinud maksimaalselt kahe päevaga. Aga kuna pidevalt pidi midagi ootama, me pidime alati ala koos tööd tegema - et kui ühe muruniiduk ei sõitnud, siis me mingil põhjusel tegime mõlemad midagi muud. Kui tegelt oleks võinud ju üks selle asja ära lõpetada. Anyways. Tegelt oli päris lahe nende muruniidukitega sõia. ja PS. enne kui meid mangopuude alla lasti, tegime me aias kuiva trenni - et me ikka oskame sõita selle riistaga ja et me ikka oskame tera käima panna, tagurdada, käikke vahetada jne :))
Nii, peale niitmist tegime me veel rohimise tööd aias. Mis seal kasvas seda ei teagi aga tuli üks kõva peenar ära rohida ja kui see valmis õhuke heinakiht peale panna. Selle töö käigus õnnestus mul ka korra ussi näha. Või õigemini tema pead. Kui suur ta oli, ei teagi aga selline suht kiitsakas oli ja esimene uss mida ma Austraalias vabas looduses näinud olen. Ja neil pidigi seal üks püsielanik olema.
Aa ja siis üks päev me riisusime kõvasti terve hoovi puhtaks ning lohistasime kõik lehed banaani puude alla.
kui see tüü sind hammustab, on ikka väga valus. tasutal perenaine Debra.Meile suht tundus, mingi hetk et neil eriti polegi meile töid anda... (kõige suurem ja olulisem oligi vist see mangode asi) ja et nad suht pingutavad asjade välja mõtlemisega. Nii ma viskasingi ühel hommikul nalja, et täna me saame metsaalust riisuda. Ja arva ära, mis tööd me sel päeva tegime??? RIISUSIME METSAALUST :)))
Tegelikult töö vajalik ja kust seda komposti ja lehti ikka võtta, kui mitte metsa alt, mida neil seal jalaga segada :)) Anyways, riisusime mitu (5 vist) kastika täit lehti, mis tuli paigutada troopiliste viljade puude alla. Kui meil see töö tehtud sai, kattis peremees antud lehed mingi puruga - väetis vist vms...
Austraallaste viis puhkamiseks :))Kõige viimasel tööpäeval saime me seda sama aasia ingverit välja kaevata ja müügikõlblikuks puhastada. Ehk siis Meelis kaevas hoolega neid ingvereid välja, siis me peksime need juured mullast puhtaks, siis lasti nad veega yle, siis lõikasime lehed otsast ning juurikad läksid suurde veetünni. Veetünni ääres lõikasime me neil juured küljest, puhastasime viimasest mullast ning sealt liikusid nad juba kuivatusliinile ja sealt juba edasi kasti. Kastid rändasid juba sel samal päeval Maryfarmi´st Mareebasse, kust nad Sydney poole teele pandi.
töösektsioon :))
aasia inger siis puhastatult
brasiilia kartulMida mina ise veel teha oleksin tahtnud oleks seep. Kuna neil aga seebiladu oli meeletu, siis neil seekord seepi teha vaja ei olnud. Ja eks nad teevad seda ka palju, kuna kõik wwooferid ju tahavad seda teha :)) Vbl järgmine kord ja järgmises farmis. Sest tegelikult need orgaanilised farmid päris mitmed teevad ise seepi.
Meie seal oleku ajal tehti veel ise õlut ja küpsetati leiba. Mõlemad maitsesid hästi.
leiva tegu. tegijaks peremees Neil.
mmmMis eriti kentsakas seal olemise ajal oli, oli see et päevad olid kuidagi eriti pikad. Et tegid töö ära, käisid trippimas mägedes või waterfallides või ujumas või mida iganes, ja sa tulid koju ja kell oli ala mingi 5 eks ja ikka veel oli nii palju aega järgi. Siis ootasid sa oma õhtusööki ja peale õhtusööki natsa lugesid ja kell 9sa läbi keerasid juba tuttu :))
vott selline lugu siis.
