tagasi tallinnas

ja olengi tagasi Tallinnas ning rõõmsalt tööpostil.
tegelikult ei tahtnud tagasi tulla.
seal oli nii hea, ilus ja rahulik olla.
siin tallinna lennujaama jõudes tundsin kohe, kuidas ärrituvus hakkab pead tõstma - kohe sada kõnet, postkastis teated jne ... oi tahan kohe kohe tagasi!

mis siis seal veel juhtus?
esmaspäeval käisime veinikeldrites ekskursioonidel ja pühapäeval paadiga kuue silla sõidul. portos on jõgi, mis suubub ookeani ja sellel jõel - mitte just väga pikal vahepeaal, asuvad kuus silda. nende alt me läbi sõitmas käisimegi.
lisaks käis antud tripi juurde veinikelrdites ekskursioonid - jõudsime ära käia kolmes neist. igal pool räägiti natuke ka sama juttu - ala kus viinamarjad kasvavad, kuidas neid portosse transportiti, milliseid viinamarju milliste veinide tegemisel nad kasutavad ja et kõige kvaliteetsemat veini tehakse neil siiani jalgade ja kätega ehk et ei kasutata masinaid.
veinid olid head ja hakkasid ka päris hästi pähe. eriti kui viibid palju värskes õhus ja vahepeal alkoholist päris kaugeks jäänud oled...
antud tripi ostsime ühest turismi punktist, kus oli tööl üks noormees, kes on käinud ka Eestis ja on siia kanti taas teel augustis. Eestisse sattus ta kui oli Porvoos vahetusüliõpilane. väga lahe. tüüp teadis eesti vaatamisväärsusi, võis vabalt öelda, kus tänaval miski asub jne, oli käinud pärnu naiste pljaazil (kogemata :))), teadis erinevates linnades asuvaid klubisi, et pärnu on eesti suvepealinn, et tallinnas pirita rand ei kõlba kuskile, et kadriorg on väga kena ja ilus jne. vahetasime ka kontaktid - et kui Eestisse satub, saame kokku ja muljetame.
kontakti vahetusest sai järgmisel päeval lõuna ja lõunalauas kasvas välja küüt lennujaama. Selgus, et sõber Londonist saabub samal ajal kui me peame lahkuma ...
teel lennumaala sai läbi sõidetud tema kodunt - elab vanematega (?), venna ja kolme koeraga (mega armsad)... näitas oma elamist, pilte, reisimuljeid, tallinna postkaarte :)) jne
muidugi pakuti meile ka õhtusööki - ei saa ju ära minna näljasena. lennujaama check inni jõudsime nii, et selja btaga see suleti - ehk et olime viimased. oleks me veel ühe võileiva teinud oleks reis pikemaks jäänud :))
lend londonisse oli eriti naljakas. minu kõrval istus Marie Austraaliast, kes on alates augustis lihtsalt ringi reisinud (oi, ma olen kade) ja kes sõitis londoni ja sealt edasi itaaliasse. Temal oli mingi tore ajakiri kaasas, kus õpetati paberist lennukit tegema. mitte et me seda muidu teha ei oskaks aga mõtte pani eriti hästi tööle. haarasime sellest kohe kinni ja voltisime ühe omalegi lennuki. agaralt oli seda vaja kohe ka lennutama hakata. niisiis saigi meie mängu lennuk teha päris lennukis kolm lendu. lõppmaandumine, läbi ees istuva poisi käe, juhtus olema ühe tädi seongus. sellest ajast peale kadus lennuk teadmata suunas.
meil oli sellegipoolest lõbus ja no paberit oli meil veel aga ostsutasime, et meie lennuliin lõpetas tegevuse ...
Lennucrew seekord oli mega lahe. ühel neist aga tundus Melvini suhtes tõsisem huvi olevat ja arvas kohe,e t c u on the ground jne ... kahjuks Melvin jäi tagasihoidlikuks ;)
stanstedi lennujaamas sai tõsine spurt tehtud leidmaks mõnusat äraolemist. kohad leitud, hakkasime sööma, kes riideid vahetama, kes maniküüri tegema (ma ei saand ju tulla punaste küüntega tööle, kus osalt lakk puudu), maasikaid sööma (nämm) jne naerdud sai järjekordselt jube alju ja mitte millegi peale nii et nii mõnegi lähedalolija uni sai häiritud.
hommikul naaberpingil noormees olla kommenteerinud, et meie tulekuga läks antud äraolemisekoht kohe elama ja et maniküüri, mida pakuti võtab ta järgmine kord kohe kindlasi vastu ...
ühesõnaga lõbus reis oli. naerda sai palju, siin aga nalju edasi tuua ei ole lihtsalt võimalik...
ootan juba järgmist reisi - kuhu ja millal see toimub, vott seda ma ei tea veel :)