olid ajad, olid majad :)

kui lugesin waiterrant blogis Top Ten Quotes sissekannet.

meenus kui töötasin Kosmose kassas siis tihti tuli kliente, kes küsisid minult, kes ma kassas istusin, et "kas ma töötan siin?" või "kas ma pileteid ka müün"
vahel ma vastasin et, ei ma ei müüd pileteid. ja nad uskusid. ma muidugi siis tegin rõõmsa näo pähe ja teatasin, et jah ikka müün, kui nad olid seitse sammu kassast eemale astunud :)

alati sooviti pileteid keskele - et siis kas saali keskele, rea keskele, tahapoole ja keskele? kui küsisid siis, et kuhu keskele oli 10 juhust 8ast vastuseks "keskele keskele" :)

tihti olid "kuhu keskele" küsimusele vastuseks: "pange taha"

kord ma mäletan tuli soliidne keskeas paar, mees ja naine ja kui see mees oma suus avas ... nii üleolevat isikut pold ma oma elus näinudki. samamoodi sai küsitud, et kuhu keskele te soovite istuda - kas ettepoole või tahapoole... mees arvas, et küsimus oli rumal ja mina oma harimatuse ja ameti juures peaksin temale saalis vabad kohad ette lugema, mille jaoks ma muidu seak kassas olen. katsusin veel teada saada kuhu nad sooviksid istuda kosmose suures saalis, kuid tema ülbas vastu,et hakaku ma ette lugema kus on vabad kohad. ma ei olnud kade. alustasin esimesest reast. "Esimeses reas on vabad kohad 1, 2, 3, 4 ... koht " jne. olin hästi viisakas. hästi rahulik. ei kiirustanud. ja ei venitanud ka.
kas te teate mitu rida on kosmose saalis?? mingi 19 vist! ja kohti on raudselt paarkymmend - ma enam täpselt ei mäleta. igatahes see mees teadis väga kiirelt, juba esimeses reas vabade kohtade üleslugemisel, kus tema istuda soovib.

üks lahe seik pärast Kosmose aega oli kui pidasin sünnipäeva Hellas Hundis ja Kosmoses töötamisest oli möödas mingi 2 aastat, mulle astus ligi üks meesterahvas ja ütles: "vott seda naeratust ma tean. kas te pole töödanud kino kosmose kassas? "mina, "jaa töötasin". tema: "Mäletan! olite ainus kassapidaja kes naeratas "

mäletan, et tähtpäevadel toodi meile kommi (ala jõuludel näiteks) ja naistepäeval lilli :)
lihtsalt inimene tuli kinno ja kinkis sulle lilled :))
iga neljapäev - mil oli esilinastus, olid alati kindlad näod kinos ...juba hommikul tulid nad ja ostsid piletid, 11 ritta - see on teate kyll seal kus on eest rida ära võetud. saad jalgu sirutada ja mitte keegi ei ole sul vaateväljas ees ...

kino oli siis yldse hubasem ja seal olev tööelu samamoodi.

vahel on päris hea meenutada, et kunagi 6-7a tagasi töötasid sa kino Kosmoses ja müüsid pileteid ja mis elu siis üldse oli. õhtul tegid kassat ja vaatasid et raha kõik olemas oleks. tööpäev hakkas kusagil 10 või 11 ja lõppes samamoodi kusagil kell 11 õhtul. viimane seanss oli 22:30. täna kosmoses nii hiliseid seansse enam vist ei ole.
m'letan kui tegin pooleteistkohaga tööd, kaks pikka päeva tööl ja kaks poolikut päeva, siis uuesti kaks pikka ja kaks poolikut. jeerum, ma mäletan KUI väsinud ma lõpuks olin. a mul oli vaja raha, et elada ja omale midagigi lubada. a lõpuks ma loobusin. kui ma tuima näoga sõbrannale otsa vaatasin ja MITTE millestki rääkida ei osanud ja tuju koguaeg sitt oli siis ... pead lihstalt loobuma.

mäletan kui oli koolivaheaeg ja kinos jooksis mingi koguperefilm mille nimi meelde ei tule ja MILLISED jäjekorrad olid. inimesed trügisid ja tallasid yksteise peal nagu veneajal vorstijärjekorras. nagu oleks kaubapäev poes olnud. kassa tehti tund aega varem lahti kui muidu ehk kaks tundi enne esimese seansi algust ja ma istusin kassasse ja sain ära siis kui administraator ära kamandas. administraator tõi meile süüa ja juua ja ajas kassast minema - nii marss sööma ja pausi tegema
saba oli terve päeva ja õhtuni välja. meil tuli kutsuda politsei, sest see mis toimub oli TÄIESTI ebanornaalne. ja ma lubasin endale, et ma ei lähe MITTE kunagi SEDA filmi vaatama.

ma kylastan kino tänagi, kui mõnel endisel kolleegil on sünnipäev või on mõni muu tähtpäev. mis siis et ta vbl juba 64 või 40 saab.

naljakas, kuidas elu muutub ja et see mis oli varem SINU IGAPÄEV, SINU ELU, SINU TÖÖ, ilma milleta sa end ette ei kujutanud, ei ole enam täna nii. Ja 5 aasta pärast pole nii nagu täna on...

heh, enam ei ole kinoseansi algusajad olulised, ei ole disskussioone teemal, et mille krt pärast nad koolivaheajal filmid nii varasele ajale panevad - normaalsed inimesed magavad siis! :):) või, et kas saaks kellegiga tööpäeva ära vahetada ja minna välja või kontserdile.
ükskord tegi minu eest tööd kassas administraator, et ma saaks minna konserdile dekolteesse :) irw
a see oli ka minu esimene välismaise artisti kontsert yldse elus ...

ja austajaid muidugi tekkis ka seal päris palju. kes kysisid nr, kes kutsusid kinno. tõid shokolaadi. kutsusid lõunale, käisid niisama klaasi tagant luuramas, eheeee :)) eheh

olid ajad, olid majad :)
tegelikult tahtsin ma kirjutada lahedatest expressionitest, mis klientide suult tulid aga jõudsin hoopiski vanade aegade nostalgitsemisse välja :))