tädi mees suri eile hommikul.
oli taastumas. ja niipalju siis sellest!
on kurb!
mis siis, et tädi ja tema nn abikaasa enam paar ei olnud.
mis siis et kumbki juba ammu oma elu elas ja nad siiski korterit jagasid!
tädi nüüd matab teda.
kurb pole mitte sellepärast, et tädi matab, vaid sellepärast, kuidas elud lihtsalt äkki otsa saavad.
muidugi oli see parem kui jääda voodisse aga siiski :(
see teadmine on lahmakas külma vett vastu nägu, mida sa kunagi oodata ei oska...
olen rahutu. rahulolematu. ja üldse kuidagi kehv on olla.
kuidagi mõtetu tundub kõik täna.
mõtlen enda elu üle.
mõtlen ka selle üle, kas suurema korteri ost oli hea mõte?
milleks mulle see üldse, kui siin üksinda elan?
selle rahaga saaks palju muud teha!
tahaksin seljakotti selga. tahaksin lennukipiletit. ja ma tahaksin minna ning seekord päris üksi.
elu on ikkagi kuidagi liiga üürike!
aeg läheb liiga kiiresi!
ja ükskõik kelle surm tuleb, see tuleb alati liiga äkki!
milleks meile see rabamine, mida kõik siin teevad?
et oleks mugavam ja fancim elu? et oleks parem auto kui naabimehel? et oleks kõrgem ametikoht? et oleks vähemalt milline kodulaen ja tunne, et ooo OMA kodu? aga ei ole ju! on panga kodu ja sinu omaks saab see mingi 25-30aasta pärast!
mis kõik oleks siis kui korteri ära müüks ja seekord mingit kinnisvara asemele ei soetaks, vaid selle asemel hoopiski lennukipileti? kas ma raatsin? kas ma julgen?
hmhm, unistada ju võib...
esmaspäev, 12. veebruar 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
nukker muidugi et minnakse liiga vara.
aga näed, sina mõtled ja mäletad teda ning usun, et ka paljud paljud teised.
ja nii kaua kuni meist mõeldakse, pole miski asjatu.
ning äkki ongi ainus tõeline eesmärk jätta endast selline jälg maha, et me ei ununeks?
inimeste südametesse.
suurem korter - sest loodad et see pole vaid sulle.. ja see pole panga oma, see on sinu kodu.. omaks teeb ta "tunne" ja inimesed kes seal sees, nipsasjakene kapi peal ja soe pesa voodis... Minnes teele, pole sul sedagi, taas katkeb olnudrada ja alustad teed kunagi uuesti... Elu on liiga üürike et kõike 2 korda teha. ela nüüd. Omal ajal lõpevad nii matkarada mis tundus olevat lõputu kui ka laen mis tundus olevat lõputu. laen isegi varem ja siis on see OMA. Vikerkaareni aga sa ei jõua iial...
Kõigepealt tänan Sind 'keegi', kes Sa Mind siin aegajalt kylastad!
ma tean, et pesa pole ainult mulle, kuigi samas kahtlen kas mõne hea mehe ego siia ka ära mahub - ning ma tean ka seda, et ma ei pea sellele kyll hetkel mõtlema ja selle pärast muretsema :)
ja ma tean ka, et maksta laenu enda kodu eest on mõtekam, kui kellegile tasku üürikorteri eest. selle mõtte pooldaja olen alati olnud ja teistele sama nõu andnud...
ma tean, et peale matkarada on hea tulla just oma koju ja oma voodi - sest on alati super ja maailmaparim.
mulle meeldib mu kodu ja selle seinad olid kodused juba enne seda, kui siia omad asjad sisse tõin. hea tunne siinsete seintega tekkis kohe ...
aga jah, vahel mõtlen liiga palju, tean.
ja nagu ikka suudan ma vahel oma tegudes kahelda ja mõelda ja unistada, et oi mida kõikke ma teisiti teha oleksin saanud ja võinud :)
ma olen nyyd sellele müügi asjale mõelnud ja tean juba ette, et seda pesa müüa ei raatsiks...sest see on nii minu ja minulik, nii kodune ning nii hea ja enda tehtud.
aga seljakotiga matka hakkan plaanima kyll :D
mmm ja oma vikerkaareni ma loodan siiski ka kunagi jõuda ...
Postita kommentaar