endiselt

veider, veider, veider ... kuidas mingid emotsioonid ikka mitte kuidagi ei kao ...
... see elekter, mida tunned, mis seest keerama paneb ja mis võiks olla juba kadunud ...ammu ... arvestades aega, mis on möödunud ja neid väheseid hetki yldse, mil näeme... me tegelikult ei näegi ... see elekter on ikkagi veel alles...

ja kui nyyd keegi õuna ka veel ulataks ... haha