mis siis, kui mina enam kanda ei jaksa? või lihtsalt loobun? mis siis, kui ykskord kukub välja kõik valesti ning enam lihtsalt mitte midagi ei ole?? ei ole enam uusi võimalusi. uusi proovimisi. jaaa, ma tean, et mina ei pea sellega tegelema või nende eest vastutama. ma tean seda. aga paljalt selle info vastuvõtmine, seedimine on nii koormav. piinlikkusest rääkimata.
ja mida teha, kui inimesed EI SAA ARU, mida sa neile räägid. miks isegi sinu oma inimesed lihtsalt ei saa aru, et neil tuleb ennast käsile võtta???
esmaspäev, 8. september 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
Kallid!
Korraldamisest räägid jah? Oi, see on tappev töö. Ainus asi, mis aitab, on tähtaegade seadmine ja tähtajal selle kohta küsimine. Eriti teiste ees. Ja kui tubli, siis peab kiitma :)
ei, tegemist pole korraldatavate yritustega. seal sujub ja inimesi motiveerida ma oskan :))
tegemist on perekondlike asjadega...
tänud kaasa elamast.
(hug)
Postita kommentaar