Tegin siin tööd ja siis ma ühel hetkel avastasin, et ma olen õnnelik. Lihstalt õnnelik. Kohe selline happy-go-lucky!
Nii naljakas on ikka, kuidas inimesele on vaja teist inimest lähedale ja kuidas see väga palju muudab. Kuidas õhtul kaissu pugemine ja kellegi olemasolu su tervele olemisele harmooniliselt ja tervendavalt mõjub. Ja nii lihtsalt ongi.
Muud ma ei tahagi selles vallas kommenteerida... tahtsingi vaid oma õnnelik-olemise-tunnet jagada :)
reede, 16. jaanuar 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
...ja see happy happy olemine jäägu nüüd alatiseks sulle tulesädemeke...onju!nõus?! :) kallid ka
ära muretse. see on mööduv nähtus :)
soovitan abielu, siis möödub eriti kiiresti irw.
selleks et rõõmus ja happy oleks olla, on ikka palju ka enda teha ;)
Ära usu seda teist kommentaari...mõni abiellub ikka õige inimesega kah!
Kui sa ei lase sellel mööda minna, siis ei lähegi ;)
Postita kommentaar