Balilt kiirelt Gili Airile

Kui me lennuk Balil maandus ja me lennujaamast välja saime, hakati kohe meile transporti pakkuma. Transporti pakuti ikka igast hindadeda... 70tuhat, 80tuhat, jne. Me muidugi teadsime, et kuulge härrased soodsamalt saab ka. Jalutasme veidi ja lõpuks leidsimegi takso 50tuhandega (eesti rahas peaks olema 50 eeku). Hiljem kuulsime, et safeim oleks osta lennujaamast putkast sedel, maksta fiks hind, mis oligi vist ka 50tuhat, ning takso tuleb kohale ja viib kuhu vaja. Seda kõikke ilma otsimise ja kauplemisekuluta. Seadsime nina Poppies lane poole, kus meil väidetavalt hotell asuma pidi. Taksojuht muidugi hotelli nime järgi meie hotelli ei teadnud ja nii me lõpuks astusimegi maha lihtsalt Poppies Lane 2-l, vaatasime vasakule ja paremale ning otsustasime kiirelt Interneti kohvikusse minna, et ise järgi vaadata kuhu see hotellike siis jääb. Kiirelt viskasime pilgu ka emailile ja õnneks oligi sealt Mihklilt email tulnud, hotelli täpse aadressiga. Tippisime siis uuesti tänavale, võtsime takso (kuna see väidetavalt pidi siiski kaugel olema) ja suundusime hotelli poole. Leidsime siis lõpuks oma hotelli ka ja registreerisime end tuppa ära. Selleks tuli täita muidugi üks lehekülg paberit, ala mis su nimi on, kodune aadress, jms. Tuba maksis 200tuhat ilma hommikusöögita ja oli selline enam vähem. WC on muidugi alati elamus siinmaal :)) Vannis oli meil suur ämber, milles oli kopsik - seda kasutad sa selleks, et hädale vett peale lasta. Ja dushi saab alati külma veega - mis muidugi isegi on tore, sest väljas on anyway väga väga palav.


Skype is everywhere :))

Ok, leidsime Mihkli ka hotellist, seadsime sammud õhtusöögile ning järgmisel hommikul sisuliselt põgenesime Bali saarelt. Balil on muidugi nii, et ükskõik kellele sa mainid mida sul vaja on, see kohe leitakse, või leitakse tegelane, kes sulle selle teenuse leiab või siis ise ära teeb, kohale viib jms.

Tänaval Kutas pakuti kõikke ja koguaeg: transporti, tuuri kuhugi, surfitunde, narkootikume, tüdrukuid, söögikohti jne - Ühesõnaga kõikke saab. Kuta ise oli suht selline pidutsemise meka. Igalpool olid baarid, pubid, live muusika ja niisama muusikaga, isegi karaoke koht oli olemas. party, party, party ... mis pold päris meie plaan...


Rolleri peale mahub terve pere - 2 last, naine ja pereisa

Inimesed Balil on täpselt nii nagu Marika oma blogis kirjutas - siiralt ausad ja nad küsivad kõikke. Meeliselt näiteks sellele ajal kui ta all mind ootas, küsiti, kust me pärit oleme, kas me oleme esimest korda Balile, kas me oleme paar, kas me oleme abielus, miks me abielus ei ole, kas me magame koos, kuidas meil koos magada meeldib jne.. et siis absoluutselt võõras inimene uurib sinu elu, ja nii ongi neil tavaks.


Gili Air

Järgmisel päeval nagu siis mainisin lasime me Balilt jalga. Saime auto koos juhiga, kes meid läbi saare sõidutas, paari olulist kohta näitas ja lõpuks sihtpunkti ära viis (Padang Bai), kust me edasi Gili Air saarele sõitsime. Teepeal sai näha meeletult ilusat loodust, riisipõldusid, kohalike külakesi, Ubudi, Monkey forrestit jms.


Mingi tempel, mille nimi ei meenu, sorry jaa - nagu kohalikud ütlevad?


Monkey forest

Padang Bai oli selline pisikene kohakene, kus ööbimise ja söögi hinnad olid suht samad mis Kutas. Nii saimegi taas toa 200tuhandega, seekord avatud vannitoaga, suure veranda, konditsioneeri ja suure voodiga. Hind oli sama mis Kutas, aga tingimused oluliselt paremad, lisaks saime ka hommikusööki. Ja sooja veega vannituba, kus isegi vann oli. Ainus häda, mis selles vannitoas oli, oli see et vett ei olnud nii palju, et vanni nautida :)) WC seekord oli suht läänelik pott - vett sai peale nupule vajutamisega :p Süüa saab ka soodsamate hindadega, kui baaris - selleks tuleb jalutada tänaval ja tänavamüügi putka leida. Maksime 12 tuhat per nägu.


Kohalik söögikoht :)

Õhtul leidsime miskise putka pakkumisega Gili saartele. Saime veel ka allahindlust, ning maksime 100tuhat - ehk 100eeku umbes. Järgmisel hommikul lippasime praamile, elasime üle 6 tundi pikka sõidu Lombokile, edasi pool päeva bussis Lomboki ühest otsast teise ning õhtupoole juba pisema paadiga tõatatud maale - Gili Air, kus puuduvad turistide hordid, purjus turisid, meeletu hulk müügimehi ja meeletud pakkumised ...


Kohalik transport


Lomboki saarel maailma maitsvaim riis (Bagus!)- maksis vaid 4tuhat kohalikku

Gili Air on pisike saareke Gili saarestikus. Gili saari on siin kolm - Gili Air, Gili Meno ja Gili Trawangan. Gili Arili on kõige enam kohalikke, Gili Menol kõige vähem. Gili Trawanganil aga kõige rohkem elu - ehk siis pidu ja baare.



Elame bungalos, mis on siis sisuliselt jalgadel puitmajake, kus on üks tuba, suure voodiga mille peal on baldahiin (et siis selline roosa, pitsriie yle voodi - voodisse saamiseks tuleb ala nagu kardina vahelt läbi pugeda :D).

Elu on siin lihtne ja midagi suurt siin ei toimu. Lihtsalt oled. Käid rannas, snorgeldad, sööd, magad, loed raamatut, jalutad, naudid päikeseloojangut või -tõusu, ärkad kukekiremise peale ja nii need päevakesed siin kulgevad :)) Ja siis vahepeale libistad mega mega head värskelt pressitud mahla või smuutit... mmmm


Elli - Fatima neljas laps, enne tüdrukut oli 3 poissi

Söönud oleme ka siin igal pool - kodusööklates ja baarides. Põhikoht, kus me söömas käime on Fatima juures. Fatima nasi goreng on mega maitsev ja maksab 8tuhat kohalikku. Lisaks saab maitsa ka riisiveini, mis ausalt öeldes oli ikka päris kange :) Söögikoht on selline lihtne - puulaud, puutoolid, ei midagi fancyt, Fatima kypsetab söögi suht su nina ees valmis ja sina lased aga hea maista. Söökide valmismise ongi siin nii, et ei saa lasta oodata, kuni sa päris näljane oled ja et sis sööma lähed. Söögi valmimine võtab aega, sest syya tehakse just sulle ja oma 20-30min läheb kindlasti. Kui midagi peenemat tahad läheb isegi veel rohkem aega.


tädi Fatima söögikoht

Snorgeldamise võimalused on siin muidugi vägevad. Lihtsalt ümber saare snorgeldades kohtad kilpkonna, meeletul hulgal värvilise kalu ning väga väga ilusaid koralle. Ja sa ei pea selle tripi jaoks isegi midagi välja käima :)) Va muidugi kui sul pole snorgeldamise varustust, pead sa selle laenumata (maksab mingi 25-30tuhat päev).



Me eile võtsime ka väikese paadiga snorgeldamise tripi üle kolme saare. Sai ära käidud nii Gili Meno ja Gili Trawangani poppides snorgelduskohtades, kilpkonnade luurekohas...muidugi ka Gili Airil. Kõige enam meeldis meile Gili Air aga seda vbl ka sellepärast, et giid jagas kaladele sajja ja neid ilmus lihtsalt tuhandeid selle peale kohale ja sa said lihtsalt imetleda. Tegelt on nii, et saad siin ise minna snorgeldama ja kalasi sööta... tulevad ja nokivad saia sult käepealt :)


Nägin oma silmaga, ausõna!


Saia peale on ka kalad maiad

Täna oleme aga jõudnud pukti, kus paradiisi enam nautiga ei jaksa. Ei oska vist olla vaikselt, vedeledes ja nautiskledes. Nii ongi plaan homme public boatiga Lombokile ise tagasi sõita ning leida tee Komodo ja Florese saarele. Komodo saar on näiteks ainus koht maailmas, kus elavad Komodo sisalikud, kes on maailma kõige suurimad.

Kui te nüüd nats pettunud olete, et te Balist midagi teada pole saanud, siis lohutan sellega, et me ei ole Balil ajaveetmisest täielikult loobunud. Peale Florese ja Komodo saart ootab ees Bali ... tõenäoliselt suundume Ubudi...