tagasi Austraalias

Eelmine blogipost on veel Bali/Indoneesia ajast (ja tegelikult tuleb vähemalt üks veel) aga lugu on selline, et me jõudsime eile juba tagasi Darwini. Jah, see kuu aega läks liiga kiirelt. Mõnus oli. Tahaks veel. Ja kui ma järgmisel korral lähen, siis ainult Ubudi, rendiksin maja kuuks-kaheks, harrastaks joogat ning käis erinevatel workshoppidel - Bali tants, hõbeehete meisterdamine, jooga, jne. Siis käiks kord nädalas spas ja ma ei tea, laseks ülepäeva sigaodava raha eest massaazhi teha ning kindlasti läheksin ise ka traditsioonilise bali massaazhi kursusele. Ja kui aega üle jääb siis loeks ja magaks :)) Ah ning lisaks sööks ka hästi .. valik restorane on suur ja toidud maitsvad :)
See kõlas küll nagu hull unistus.. sest ei ole päris kindel, et samasse kohta tagasi läheks, kui ilmas on veel nii palju uusi kohti avastada ... aga jah, häid asju tahaks ikka veel ja veel :))


Nii see riis seal kasvab :)

Negatiivsest ka. Gili Airil õnnestus meil ilma jääda (muidugi mitte vabast tahtes, kuid veidi ka omast lohakusest), mul siis minu armastatud päikeseprillidest (siiani igatsen) ning snorgeldamise varustusest, Mihklil iPodist. Ning tagasi tulles olid Meelisel autost kadudnud telefon (ei ütleks, et oma lohakusest), milles oli sees minu SIM kaart ja GPS :((( Väga vastik! SIM kaart oli minu oma, mis tähendab, et mul ei ole teie numbreid enam, ning mul pole endal ka uut numbrit. vott :( Ärge siis essemmessige eks aga kirjutada võite küll, kasvõi selleks, et mulle oma mobiilinumber saata :) Ahjaa, ja siis ma paluksin veel ka teie koduseid aadresse - ei tea, kuhu ma neid postkaarte siis saatma peaks, ah?

Ning lisaks veel see, et ma mõtlesin küll kohtuda ka Marikaga, kuid millegipärast ei saanud ma seda organiseeritud. Ja seda just enda tõttu. Kurb on sellepärast, et see nii läks. Ja ma ei teagi miks. Ma ei teagi, miks ma lihtsalt ei helistanud.
Bali on hea enese sisse vaatamise koht... kui selleks aeg ja hetk võtta... ja seda oleksin ma tahtnud teha ise ka...