kaardist ja elust viimasel ajal

Ma ei tea, kas märkate seda kaardikest siin paremal aga ma siin nüüd üle natukese aja taas uuendasin seda. Et palju pole enam kui oleme Sydneys (plaan näeb ette, et aastavahetusel) ja siis peaaegu, et ongi ring täis. Kas sel aastal ringi peale teeme on juba suht selge, et in your dreams ehk siis ei, seda sellel viisaaastal ei juhtu... ehk teisel aastal...

Aga kaardist siis. Et siis homme oleme me juba Standhorpes, mis on täiesti Queensaldi ja New South Walesi piiri ääres. Ehk siis läbinud oleme Lääne Austraalia, Põhja Austraalia ja Queenslandi osariigid. Jäänud on siis veel New South Wales ja Lõuna Austraalia :)))


rippuv kass (?) tervitab hr. Otti :))

Mis meil muidu sinna Standhorpesse asja - noh loodame, et saame esmaspäeval tööga alustada. Jap, nii ongi - me pole vahepeal tööle saanud. Kord oli vaid ühele inimesele koht ja kord oli selline töö, et paljas orjamine mitte millegi eest (Bowenis tomatite korjamine) ja siis tuli meile maksutagasus ja polnud nii paaniliselt kiire jne.

Muidu me Bowenist liikusime üles Cairnsi - kus oli mul endine kolleeg ja meie endised elukaaslased nö - need kelle angaaris me 5 nädalat telkisime - ehk siis käisime Chrisil ja Joel külas. Niiiii hea oli neid näha.


üks maailmasõbralikumaid ja abivalmvaid inimesi üldse

Cairnsis üritasime nädal aega tööd leida, ja siis liikusime Port Douglasesse natukene veel üles poole kaardil, et uurida mis seis seal on ning lisaks siis koht ise ka üle vaadata. Väga ilus kuurortlinnake oli. Ning seal oli ka ülilahe backbackeri hostel/karavanpark.

Samal töö otsimisega uurisime me wwoofimise võimalusi ja siis tuli ka paar pakkumist, millest me ühe ka ära kasutasime. Woofimisega tegelesime me 7 päeva nagu ma juba ka vastavasisulises blogipostis kribasin.

Peale woofimist, kuna veidi raha ka oli arvele laekunud, läksime me Meelisega Cape Tribulationisse. Võtsime päikest, käisime jalutuskäikudel vihmametsades ja niisama tutvusime ümrbusega. Taaskord sai viibitud ühes väga mõnusas backbackeris ranna ääres - mmmm. Vedelesime siin oma kolm päeva ära ja lasime maistel teemadel taas oma ajusse imbuda.



Ehk siis rattad taas Cairnsi poole - sealt võtsime peale Mihkli, kellel ka polnud õnne tööotsingutel.


Cape Tribulationis vihmametsas

Aga enne veel, kui päris tööootsinguteks ära läheb, käisime me veel Mt Surprise´l kalliskivisi kaevamas. JAJA just!! Kuna see koht jäi suht teele ja tundus et võiks põnev tegevus olla ja äkki tõesti midagi leiame ka, siis nii me Meelisega oma 4 tundi jõesängis kaevates veetsimegi :D Noh, kuna me polnud tähelepanelikud kuulajad siis me kaevandasime natuke valet kraami aga päris tühjade kätega me ka ei jäänud. Saagiks sai siis ÜKS TOPAAZ. Siin saab käia ka opaale kaevandamas - vbl proovime seda ka kui teele kusagil jääb.
Aga enne kui sa labida ja sõelaga jõesängi kallale asuda saad, tuleb sul soetada litsents sellise tegevuse harrastamiseks. Kuu ajane luba maksis 6 dollarit näkku.Vott.



Kui kullakaevandused tehtud sai sõitsime taas läbi Ayrist, uurisime tööd - kahjuks jälle vaikne aeg (see et sulle seda öeldakse, on täiesti tavaline). Poisid oleks saanud ala nädala tööle, tüdrukud ala 3 nädala pärast. See variant ei sobinud ja nii me siis edasi sõitsimegi.

Käisime läbi ka Bundabergist - sealt ühest backeri hostelist öeldi, et nädalaga ehk saab töö aga vbl ka mitte, et inimesi ootel neid päris palju. Teises hostelis öeldi, et nädalaga saab töö või 10 päevaga - et tule ja oota meie hostelis.


Millaa Millaa kandi waterfall

Backerite hostelitega on muidu selline diil, et nad suhtlevad farmeritega ja vahendavad tööd sulle. See, et sa neilt töö saaksid, tähendab seda et tihtilugu tuleb sul maksta kahe nädala üür - mis on siis ala 130-180 dollarit nädalas * 2, või siis ala ühe nädala üür, tagatisraha 100 taala, adminraha 30 taala, võtmetagatis 20 taala mis oli siis kokku ala 315 dollarit - ja kui sa nende juurest lahkud varem kui kuu pärast, siis sa 100taala tagatist tagasi ei saa ja muidugi mitte ka seda adminraha. See näide on siis Prosperinest. Ühesõnaga minu meelest käib päris kõva backbackerite koorimine. Paljudes kohtades on aga päris raske otse farmeri jutule saada - sest farmerid ei viitsi tegeleda selle paberimajandusega, mis tuleb suure hulga töötajatega tegelemisel ja nii asjad hostelile või mõnele muule vahemehele üle antakse.


jumping croks

Muidu, siin Queenslandi kandis peaks mangokorjamise hooaeg hakkama 5 nädala pärast - kui kedagi huvitab. Vbl läheme isegi pickkima, eks näis. Teil kindlasti küsimus, et miks me üldse nende farmidega pingutame - a no sellepärast, et meil osa Austraaliast jääb nägemata ja selle ühe aastaga seda lihtsalt ei jõua. Eestisse kiiret pole ning Tasmaaniasse näiteks tahaks kindlasti minna!!!! Mina pean oma farmiaja kokku saama enne 2 dets - sest siis kukub mu viimane taks sellele viisale kvalifitseerumiseks.

A muidu meie sõpradest ka - kaks eestlast (Ingrid ja Andres), kellega me põhja territooriumile trippisime ja kes ka Balil olid, jäid peale Balit Darwinisse tööd otsima. Said mangokorjamise töö. Antud töökohas aga läks nii, et vahemees jättis neile (ja veel paljudele teistelegi) 2300 dollarit tehtud töö eest maksmata ning lasi jalga. Väga suur summa on see ja ma oleks ikka päris vihane aga mida sa teha saad??? :( Tänaseks on nad õnneks uues farmis ja loodame, et seal läheb paremini.

Darwinis, enne kui me üldse Queenslandi jõudsime, käisime me ka krokodille vaatamas ning külastasime Kakaduu Rahvusparki. Kakaduu oli eriti lahe koht. Ainus häda seal oli see, et seal oli MEELETULT sääski. Ma ütleks, et lausa massiliselt. Grr.


tagasihoidlikud aborigeenide kivimaailngud