Broome´is Cable beachil :)
Sellest tripist kribasin ma lähemalt siin.
reede, 30. oktoober 2009
esmaspäev, 26. oktoober 2009
Videoeri: Karijini rahvuspark
See klipp on Andrese tehtud ja siis Karijini rahvuspargis. Antud koht klipil oli üks mu suurimaid highlighte antud rahvuspargis - ning see rahvuspark oli siiani ka üks ägedamaid, mida Austraalias näinud olen.
Nagu klipilt näha, polnud selle kivi otsa, kus istun kõige lihtsam pääseda - alguses tuli mööda seda puud kõndida ja mingi hetk vist enam turvaline ei tundunud ja siis põhimõtteliselt sai sinna veits nö roomatud - selg vastu puud ja jalad vastu kaljut, all vesi kiirelt voolamas :)) Meie reisiseltskonnast kuuest kolm olid need kes sinna ronisid :p
Karijini rahvuspargis käimisest kribasin ma siin - kui huvi, mine tsheki.
Nagu klipilt näha, polnud selle kivi otsa, kus istun kõige lihtsam pääseda - alguses tuli mööda seda puud kõndida ja mingi hetk vist enam turvaline ei tundunud ja siis põhimõtteliselt sai sinna veits nö roomatud - selg vastu puud ja jalad vastu kaljut, all vesi kiirelt voolamas :)) Meie reisiseltskonnast kuuest kolm olid need kes sinna ronisid :p
Karijini rahvuspargis käimisest kribasin ma siin - kui huvi, mine tsheki.
laupäev, 24. oktoober 2009
Kosmonaudid ÄRGAKE!!
Kell on 7:20!!! Varahommikul! MinaÄrkanIseIlmaKellataVaraVaraVara??? Kes mind tunneb, see teab ;)
Esimene kord avasin silmad kell 5:23, surusin end uuesti magama ning siis õnnestus und välja venitada kella 7ni (bow).
See oligi kõik. Side lõpp.
Esimene kord avasin silmad kell 5:23, surusin end uuesti magama ning siis õnnestus und välja venitada kella 7ni (bow).
See oligi kõik. Side lõpp.
reede, 23. oktoober 2009
Videoeri: Edith Falls
Kuna tööst midagi erilist kribada pole - peale selle, et suht iiiiiiigaaaaaaaaaav on ja et natsa rohkem võiks palka saada jnejne ... a kes siin viriseda viitsib ? - siis mõtlesin, et kostitan teid hoopis varasemate videoklipikestega, mis siin teel tehtud on saanud. pole neid ju üldse jaganud, kui nüüd päris aus olla... Et siis parandame selle vea :)
Täna jagan siis miniklippi Edit Fallsist - sellest, et kus, mis, millal ja kuidas võid lugeda siit.
päikest!
pühapäev, 18. oktoober 2009
töömesilase elu
selline ilm siis
Olen kahel korral alustanud blogiposti kirjutamist, et kuidas meie tööeluke läheb, kuid alati on see pooleli jäänud. No ma ei tea. Pole vist lihtsalt seda kirjutamise vaimu. Täna ka eriti pole aga võtan end kokku ja üllitan paar rida - oleme elus, teeme oma farmi siin et kvalifitseeruda 2 aasta viisale siin Austraalias (miks? noh et teha mingeid tõsisemaid töid äkki, ning teenida raha, et koju saabudes kohe nälga ei jääks - ei tea ju mis seis maarjamaal tööle saamisega selleks ajaks on).
Oleme Stanthorpes. Siin on külm. Me ei maga telgis. Toas on külm - heater lubati ära parandada teisipäeval (can´t wait!!!). Muidu hostel on selline puhas, köök suur. Elame nö majakestes siin, kus sees on siis kolm nari, kuus kappi (igale näole oma kapp), oma wc ja dush. Alkoholi tarbimine hostelis keelatud. Nädala rent on 180 dollarit ja see sisaldab transporti tööle ja tagasi.
lõuna
Esimene nädal oli eriti vastik - töö mõttes siis. Töö oli raske, raha midagi selle eest ei teeninud ja siis see töö sai peale selle veel ka ootamatult otsa (thank god!) ja uut kusagilt paistmas polnud. Olin päris turris sellepärast :)) (Vaene Meelis - ausalt, ma võin ikka päris tüütu vahel olla).
Aga reedel siis (eelmisel ja nö esimesel töövabal päeval) astus varahommikul tuppa hosteliomanik ja küsis kas ma tööle tahan minna. Noh muidugi tahan - niisama tulin siia külmetama või (selle lisasin ma muidugi mõttes oma vastusesse). Mind saadeti siis pakkima. Õunu. Selline nobetade käekeste töö on see. Mitte midagi erilist.
töömesilased - kaks parempoolset on eesti neiud Kristi ja Eha
Aa, esimesed neli päeva ma kärpisin õunapuid, äratusega 4:30 ja tööpäeva lõpuga 15:30. Mitu korda päevas küsisin ma endalt, et miks ma seda teen? Aga midagi paremat kah teha pold, nii ma siis jätkasin. Õunapuude kärpimine oli raske töö, eriti kui puud olid sigasuured ja kõrged, et isegi viimasel redeli astmel olles (ja seegi tegelikult on turvalisuse huvides tegelikult lausa keelatud) ei ulatanud ma (mina - see viplala eks), neid tippe lõikama. Ja kui tipp on lõikamata, siis selle puu eest sa raha ei saa. Käed olid valusad, öösel tuikasid ja surid ära. Nii, et pidid keset ööd oma käsi masseerima ja sõrmi liigutama, et parem hakkaks. Normaalsetes farmides käib puude kärpimine riistadega mis õhusurvega lõikavad (ei tea täpselt kuidas, aga olen kuulnud) ja pidi palju kergem olema. Meie farmis muidugi selliseid fancysid relvasid meile ei antud. taheti ikka, et see raha väga raskelt tuleks ja tüdrukud (jap, see farm palkas ainult tüdrukuid) ikka hullu vaeva näeks. Paljud oksad olid päris jämedad, nii et ma lausa kahe käega neid lõikasin - ühesõnaga eriti nõme suhtumine farmeri ja supervisori (kupja? kubjase? - irw) poolt. Olin õnnelik, et seda tööd enam tegema ei pidanud, ja ausalt, kui see töö oleks jätkunud, poleks ma seda lihtsalt teinud.
siin ma siis olen üksi oma õunapuudega
Nüüdseks õnneks olen teises farmis (mitte selles, kus Meelis on - sinna võetakse ainult mehi) ja harvendan igasuguseid vilju puude otsas - virsikud, nektariinid, aprikoosid - you name it! Farmi omanik on tegelikult selle eelmise farmi omaniku vend - vist - aga suhtumine (vähemalt siiani) paistab hoopis teine. Makstakse küll ka jällegi puu pealt (mitte miinimum tunnitasu nagu normaalne oleks) aga hind puule on parem, ning lisaks kui sa alles alustad maksavad nad kaks esimest päeva sulle tunnitasu, et sa asjaga harjuks ja töö käppa saaksid. Seda rõõmu õunapuude kärpimisel polnud. Seal visati kohe vette, kärbi ja saa hakkama ja kui kiirelt hakkama ei saa, ei teeni ka midagi (siinkohal siis ütlen ära ka palju ma 4 päeva eest palka sain - 223 dollarit - great success onju).
A nüüd selle harvendamise juurde tagasi. Et olen seda teinud nüüd mingi 4 päeva (vist) sest vahepeal käin endiselt ka pakkimas. Seda saab teha 1-2 korda nädalas, ühejäänud päevadel va pühapäev (siis vaba päev) ma käin harvendamas. Äratus on 5:30, tööpäev lõpeb 15:30, laupäeval 12:00 ning reedel 15:00. Palka makstakse siin tshekkides, mille sa saad siis igal reedel - palgamaksmine käib iga nädal, nii nagu see siin laialt levinud on.
vot selline tigedik olen vahel
Kui päris aus olla, siis ega mulle see töö mulle väga ei istu. Ma ei tea, korjamine sobis mulle rohkem. Aga samas, hetkel pole midagi teha, pean seda siin tegema, kuna ma pean oma farmiaja mis puudu kokku saama, enne kui ma aasta vanemaks saan - siis mulle lihtsalt juba vanuse pärast seda ei anta. Nii et, jumal tänatud, et mul iPod on (siin kohal peab suured aitähhid eelkõige Evale saatma - thank you my guardian angel!), muidu lihtsalt mõtleks ennast segaseks - et ei kujuta ette ka kui palju mõtteid su peast läbi käib selle aja sees - ise ka ei usuks :D
Vott selline eluke siinpool sood siis. Noh pole hullu - saame hakkama! Tugevad eesti naised (ja mehed) nagu me oleme.
laupäev, 3. oktoober 2009
kaardist ja elust viimasel ajal
Ma ei tea, kas märkate seda kaardikest siin paremal aga ma siin nüüd üle natukese aja taas uuendasin seda. Et palju pole enam kui oleme Sydneys (plaan näeb ette, et aastavahetusel) ja siis peaaegu, et ongi ring täis. Kas sel aastal ringi peale teeme on juba suht selge, et in your dreams ehk siis ei, seda sellel viisaaastal ei juhtu... ehk teisel aastal...
Aga kaardist siis. Et siis homme oleme me juba Standhorpes, mis on täiesti Queensaldi ja New South Walesi piiri ääres. Ehk siis läbinud oleme Lääne Austraalia, Põhja Austraalia ja Queenslandi osariigid. Jäänud on siis veel New South Wales ja Lõuna Austraalia :)))
rippuv kass (?) tervitab hr. Otti :))
Mis meil muidu sinna Standhorpesse asja - noh loodame, et saame esmaspäeval tööga alustada. Jap, nii ongi - me pole vahepeal tööle saanud. Kord oli vaid ühele inimesele koht ja kord oli selline töö, et paljas orjamine mitte millegi eest (Bowenis tomatite korjamine) ja siis tuli meile maksutagasus ja polnud nii paaniliselt kiire jne.
Muidu me Bowenist liikusime üles Cairnsi - kus oli mul endine kolleeg ja meie endised elukaaslased nö - need kelle angaaris me 5 nädalat telkisime - ehk siis käisime Chrisil ja Joel külas. Niiiii hea oli neid näha.
üks maailmasõbralikumaid ja abivalmvaid inimesi üldse
Cairnsis üritasime nädal aega tööd leida, ja siis liikusime Port Douglasesse natukene veel üles poole kaardil, et uurida mis seis seal on ning lisaks siis koht ise ka üle vaadata. Väga ilus kuurortlinnake oli. Ning seal oli ka ülilahe backbackeri hostel/karavanpark.
Samal töö otsimisega uurisime me wwoofimise võimalusi ja siis tuli ka paar pakkumist, millest me ühe ka ära kasutasime. Woofimisega tegelesime me 7 päeva nagu ma juba ka vastavasisulises blogipostis kribasin.
Peale woofimist, kuna veidi raha ka oli arvele laekunud, läksime me Meelisega Cape Tribulationisse. Võtsime päikest, käisime jalutuskäikudel vihmametsades ja niisama tutvusime ümrbusega. Taaskord sai viibitud ühes väga mõnusas backbackeris ranna ääres - mmmm. Vedelesime siin oma kolm päeva ära ja lasime maistel teemadel taas oma ajusse imbuda.
Ehk siis rattad taas Cairnsi poole - sealt võtsime peale Mihkli, kellel ka polnud õnne tööotsingutel.
Cape Tribulationis vihmametsas
Aga enne veel, kui päris tööootsinguteks ära läheb, käisime me veel Mt Surprise´l kalliskivisi kaevamas. JAJA just!! Kuna see koht jäi suht teele ja tundus et võiks põnev tegevus olla ja äkki tõesti midagi leiame ka, siis nii me Meelisega oma 4 tundi jõesängis kaevates veetsimegi :D Noh, kuna me polnud tähelepanelikud kuulajad siis me kaevandasime natuke valet kraami aga päris tühjade kätega me ka ei jäänud. Saagiks sai siis ÜKS TOPAAZ. Siin saab käia ka opaale kaevandamas - vbl proovime seda ka kui teele kusagil jääb.
Aga enne kui sa labida ja sõelaga jõesängi kallale asuda saad, tuleb sul soetada litsents sellise tegevuse harrastamiseks. Kuu ajane luba maksis 6 dollarit näkku.Vott.
Kui kullakaevandused tehtud sai sõitsime taas läbi Ayrist, uurisime tööd - kahjuks jälle vaikne aeg (see et sulle seda öeldakse, on täiesti tavaline). Poisid oleks saanud ala nädala tööle, tüdrukud ala 3 nädala pärast. See variant ei sobinud ja nii me siis edasi sõitsimegi.
Käisime läbi ka Bundabergist - sealt ühest backeri hostelist öeldi, et nädalaga ehk saab töö aga vbl ka mitte, et inimesi ootel neid päris palju. Teises hostelis öeldi, et nädalaga saab töö või 10 päevaga - et tule ja oota meie hostelis.
Millaa Millaa kandi waterfall
Backerite hostelitega on muidu selline diil, et nad suhtlevad farmeritega ja vahendavad tööd sulle. See, et sa neilt töö saaksid, tähendab seda et tihtilugu tuleb sul maksta kahe nädala üür - mis on siis ala 130-180 dollarit nädalas * 2, või siis ala ühe nädala üür, tagatisraha 100 taala, adminraha 30 taala, võtmetagatis 20 taala mis oli siis kokku ala 315 dollarit - ja kui sa nende juurest lahkud varem kui kuu pärast, siis sa 100taala tagatist tagasi ei saa ja muidugi mitte ka seda adminraha. See näide on siis Prosperinest. Ühesõnaga minu meelest käib päris kõva backbackerite koorimine. Paljudes kohtades on aga päris raske otse farmeri jutule saada - sest farmerid ei viitsi tegeleda selle paberimajandusega, mis tuleb suure hulga töötajatega tegelemisel ja nii asjad hostelile või mõnele muule vahemehele üle antakse.
jumping croks
Muidu, siin Queenslandi kandis peaks mangokorjamise hooaeg hakkama 5 nädala pärast - kui kedagi huvitab. Vbl läheme isegi pickkima, eks näis. Teil kindlasti küsimus, et miks me üldse nende farmidega pingutame - a no sellepärast, et meil osa Austraaliast jääb nägemata ja selle ühe aastaga seda lihtsalt ei jõua. Eestisse kiiret pole ning Tasmaaniasse näiteks tahaks kindlasti minna!!!! Mina pean oma farmiaja kokku saama enne 2 dets - sest siis kukub mu viimane taks sellele viisale kvalifitseerumiseks.
A muidu meie sõpradest ka - kaks eestlast (Ingrid ja Andres), kellega me põhja territooriumile trippisime ja kes ka Balil olid, jäid peale Balit Darwinisse tööd otsima. Said mangokorjamise töö. Antud töökohas aga läks nii, et vahemees jättis neile (ja veel paljudele teistelegi) 2300 dollarit tehtud töö eest maksmata ning lasi jalga. Väga suur summa on see ja ma oleks ikka päris vihane aga mida sa teha saad??? :( Tänaseks on nad õnneks uues farmis ja loodame, et seal läheb paremini.
Darwinis, enne kui me üldse Queenslandi jõudsime, käisime me ka krokodille vaatamas ning külastasime Kakaduu Rahvusparki. Kakaduu oli eriti lahe koht. Ainus häda seal oli see, et seal oli MEELETULT sääski. Ma ütleks, et lausa massiliselt. Grr.
tagasihoidlikud aborigeenide kivimaailngud
Aga kaardist siis. Et siis homme oleme me juba Standhorpes, mis on täiesti Queensaldi ja New South Walesi piiri ääres. Ehk siis läbinud oleme Lääne Austraalia, Põhja Austraalia ja Queenslandi osariigid. Jäänud on siis veel New South Wales ja Lõuna Austraalia :)))
rippuv kass (?) tervitab hr. Otti :))
Mis meil muidu sinna Standhorpesse asja - noh loodame, et saame esmaspäeval tööga alustada. Jap, nii ongi - me pole vahepeal tööle saanud. Kord oli vaid ühele inimesele koht ja kord oli selline töö, et paljas orjamine mitte millegi eest (Bowenis tomatite korjamine) ja siis tuli meile maksutagasus ja polnud nii paaniliselt kiire jne.
Muidu me Bowenist liikusime üles Cairnsi - kus oli mul endine kolleeg ja meie endised elukaaslased nö - need kelle angaaris me 5 nädalat telkisime - ehk siis käisime Chrisil ja Joel külas. Niiiii hea oli neid näha.
üks maailmasõbralikumaid ja abivalmvaid inimesi üldse
Cairnsis üritasime nädal aega tööd leida, ja siis liikusime Port Douglasesse natukene veel üles poole kaardil, et uurida mis seis seal on ning lisaks siis koht ise ka üle vaadata. Väga ilus kuurortlinnake oli. Ning seal oli ka ülilahe backbackeri hostel/karavanpark.
Samal töö otsimisega uurisime me wwoofimise võimalusi ja siis tuli ka paar pakkumist, millest me ühe ka ära kasutasime. Woofimisega tegelesime me 7 päeva nagu ma juba ka vastavasisulises blogipostis kribasin.
Peale woofimist, kuna veidi raha ka oli arvele laekunud, läksime me Meelisega Cape Tribulationisse. Võtsime päikest, käisime jalutuskäikudel vihmametsades ja niisama tutvusime ümrbusega. Taaskord sai viibitud ühes väga mõnusas backbackeris ranna ääres - mmmm. Vedelesime siin oma kolm päeva ära ja lasime maistel teemadel taas oma ajusse imbuda.
Ehk siis rattad taas Cairnsi poole - sealt võtsime peale Mihkli, kellel ka polnud õnne tööotsingutel.
Cape Tribulationis vihmametsas
Aga enne veel, kui päris tööootsinguteks ära läheb, käisime me veel Mt Surprise´l kalliskivisi kaevamas. JAJA just!! Kuna see koht jäi suht teele ja tundus et võiks põnev tegevus olla ja äkki tõesti midagi leiame ka, siis nii me Meelisega oma 4 tundi jõesängis kaevates veetsimegi :D Noh, kuna me polnud tähelepanelikud kuulajad siis me kaevandasime natuke valet kraami aga päris tühjade kätega me ka ei jäänud. Saagiks sai siis ÜKS TOPAAZ. Siin saab käia ka opaale kaevandamas - vbl proovime seda ka kui teele kusagil jääb.
Aga enne kui sa labida ja sõelaga jõesängi kallale asuda saad, tuleb sul soetada litsents sellise tegevuse harrastamiseks. Kuu ajane luba maksis 6 dollarit näkku.Vott.
Kui kullakaevandused tehtud sai sõitsime taas läbi Ayrist, uurisime tööd - kahjuks jälle vaikne aeg (see et sulle seda öeldakse, on täiesti tavaline). Poisid oleks saanud ala nädala tööle, tüdrukud ala 3 nädala pärast. See variant ei sobinud ja nii me siis edasi sõitsimegi.
Käisime läbi ka Bundabergist - sealt ühest backeri hostelist öeldi, et nädalaga ehk saab töö aga vbl ka mitte, et inimesi ootel neid päris palju. Teises hostelis öeldi, et nädalaga saab töö või 10 päevaga - et tule ja oota meie hostelis.
Millaa Millaa kandi waterfall
Backerite hostelitega on muidu selline diil, et nad suhtlevad farmeritega ja vahendavad tööd sulle. See, et sa neilt töö saaksid, tähendab seda et tihtilugu tuleb sul maksta kahe nädala üür - mis on siis ala 130-180 dollarit nädalas * 2, või siis ala ühe nädala üür, tagatisraha 100 taala, adminraha 30 taala, võtmetagatis 20 taala mis oli siis kokku ala 315 dollarit - ja kui sa nende juurest lahkud varem kui kuu pärast, siis sa 100taala tagatist tagasi ei saa ja muidugi mitte ka seda adminraha. See näide on siis Prosperinest. Ühesõnaga minu meelest käib päris kõva backbackerite koorimine. Paljudes kohtades on aga päris raske otse farmeri jutule saada - sest farmerid ei viitsi tegeleda selle paberimajandusega, mis tuleb suure hulga töötajatega tegelemisel ja nii asjad hostelile või mõnele muule vahemehele üle antakse.
jumping croks
Muidu, siin Queenslandi kandis peaks mangokorjamise hooaeg hakkama 5 nädala pärast - kui kedagi huvitab. Vbl läheme isegi pickkima, eks näis. Teil kindlasti küsimus, et miks me üldse nende farmidega pingutame - a no sellepärast, et meil osa Austraaliast jääb nägemata ja selle ühe aastaga seda lihtsalt ei jõua. Eestisse kiiret pole ning Tasmaaniasse näiteks tahaks kindlasti minna!!!! Mina pean oma farmiaja kokku saama enne 2 dets - sest siis kukub mu viimane taks sellele viisale kvalifitseerumiseks.
A muidu meie sõpradest ka - kaks eestlast (Ingrid ja Andres), kellega me põhja territooriumile trippisime ja kes ka Balil olid, jäid peale Balit Darwinisse tööd otsima. Said mangokorjamise töö. Antud töökohas aga läks nii, et vahemees jättis neile (ja veel paljudele teistelegi) 2300 dollarit tehtud töö eest maksmata ning lasi jalga. Väga suur summa on see ja ma oleks ikka päris vihane aga mida sa teha saad??? :( Tänaseks on nad õnneks uues farmis ja loodame, et seal läheb paremini.
Darwinis, enne kui me üldse Queenslandi jõudsime, käisime me ka krokodille vaatamas ning külastasime Kakaduu Rahvusparki. Kakaduu oli eriti lahe koht. Ainus häda seal oli see, et seal oli MEELETULT sääski. Ma ütleks, et lausa massiliselt. Grr.
tagasihoidlikud aborigeenide kivimaailngud
neljapäev, 1. oktoober 2009
kuti mämm mämm
Poduced IN ESTONIA
Ja seda süüakse ISUGA:
PRODUCT OF LATVIA
Need kaks leidu on minu absoluutne highlight viimastel nädalatel!
Rollmopsid leidsime me täna Woolworthsist (siinne Rimi-laadne supermarket) ja sportid leidsime poest, kus me mitte kunagi tavaliselt käinud pole - miski Jacks vms. Tegemist oli poega, kus kõikke hästi odavalt osta saab. Heeringat oleme me ka varem ostnud aga kunagi varem pole see Eesti toode olnud. Sportid maksid 2.29 ja heeringas 5 dollarit millegiga ja kui ma ei eksi, oli tegemist special pricega - muidu maksis pea 7 dollarit.
A nende sportide kohta pean ma veel ühtteist mainima... esimene kord me ostsime me neid Mareebast, ja kuna me päris kindlad polnud, et see ikka see kraam on, siis me piirdusime vaid 4 konserviga. Kui ära proovitud sai, siis taas Cairnsi jõudes kappasin ekstra sellesse samasse poodi ning ostsin ära kõik konservid sprotte, mis neil seal oli - ehk siis 11 tk :)))
Ja kui kusagilt nüüd veel kilu ka saaks, siis oleks lausa pillekaar :D
Ja seda süüakse ISUGA:
PRODUCT OF LATVIA
Need kaks leidu on minu absoluutne highlight viimastel nädalatel!
Rollmopsid leidsime me täna Woolworthsist (siinne Rimi-laadne supermarket) ja sportid leidsime poest, kus me mitte kunagi tavaliselt käinud pole - miski Jacks vms. Tegemist oli poega, kus kõikke hästi odavalt osta saab. Heeringat oleme me ka varem ostnud aga kunagi varem pole see Eesti toode olnud. Sportid maksid 2.29 ja heeringas 5 dollarit millegiga ja kui ma ei eksi, oli tegemist special pricega - muidu maksis pea 7 dollarit.
A nende sportide kohta pean ma veel ühtteist mainima... esimene kord me ostsime me neid Mareebast, ja kuna me päris kindlad polnud, et see ikka see kraam on, siis me piirdusime vaid 4 konserviga. Kui ära proovitud sai, siis taas Cairnsi jõudes kappasin ekstra sellesse samasse poodi ning ostsin ära kõik konservid sprotte, mis neil seal oli - ehk siis 11 tk :)))
Ja kui kusagilt nüüd veel kilu ka saaks, siis oleks lausa pillekaar :D
Tellimine:
Postitused (Atom)