neljapäev, 19. mai 2011

Miks nii vaikne?

Seda on mult päris mitu korda juba küsitud. Vott ei teagi. Koju saabumisega tekkis igasuguseid segaseid tundeid. Tahan tagasi! Miks ma tulin? Ma ei taha siin olla! Kas nüüd ongi _ainult_tööd? Äkki ma ei peaks üldse kontoris töötama! Ma vist ei oskagi enam mitte midagi! Miks kõik nii tõsised ja töised on! Kas nad on õnnelikud tehes seda mida nad teevad? Millal nad elavad? Millist tööd ma ikkagi tegema peaksin? Ühesõnaga ... suur virn pseudoprobleeme ning sisemisi võitlusi iseendas :)))

Teine legerdaarne küsimus on, et kauaks jääd ja millal lähed? Mis mõttes tulidgi tagasi - MIKS? Ammm. Ausalt, see küsimus tekitas hämmingut ...


pic by Laur Laanemaa

Millegi pärast mina ja paljud teisedgi tuttavad/sõbrad, kes reisile läksid / tulid, arvavad enamus et leiavad end, õpivad, saavutavad tasakaalu. Tulevad tagasi Eesti ja elavad happily ever after... Muidugi leiad end ja sa õpid palju, näed ja koged jne. Aga kui keegi ütleb, et sa leiad tasakaalu siis vott sellest ma küll midagi ei tea. Vahepeal tundus mulle et tekkinud on veel enam küsimusi, analüüsid veel rohkem, esitad küsimusi millele paljud su sõbrad tegelikult mõelda ei tahagi ...

Peale trippimist blogisse polegi nagu miskit eriti öelda. Millega ma siin üllatan? Käin tööl. Kontoris. Iga päev jalutan rõõmsalt kontori ja siis õhtul jälle tagasi. Katsun ikka aegajalt jooksmas käia.... Olen ja elan nii nagu kõik tavalised inimesed :))

Muidugi, alati saab rääkida ilmast. Eestis need ilmad on ikka väga kesised. VÄGA!! Lumi ei tahtnud sulada, külm taanduda, kevad mitte kuidagi tulla, taevas on hall - kas me sellist ilma tahtsimegi :)) ?? AGA meil pole maavärinaid, tsunaaaaaaaamisi ... muidugi olen tänulik :p

Kui kellegile tundub et ma olen eriti pessimistlik siis oh ei, tegelikult kõik on hästi. Praeguseks on suured issued enda sees lahendunud / rahunenud. Sõpru ja tuttavaid on olnud ütlemata tore näha ja ma ei kahetse midagi (noh et tulin). Teen hetkel täpselt seda, mis mulle ammu huvi on pakkunud ja olen väga tänulik selle võimaluse üle. Mul on väikene siht ja mõtted ja see annab hingerahu :)

Soovisin täna liftikaaslasele imelist päeva. Haha, oleks te vaid tema nägu näinud - nii rõõmsalt üllatunud :)) Millal sina viimati liftikaaslasele ilusat päeva soovisid või naabrile tere ütlesid?

2 kommentaari:

Kadi ütles ...

tasakaalu leidimine ei käi lihtsalt otsin-leian-tehtud. seda jääd igavesti otsima, sest igal eluetapil on omad tahtmised. inimene pole ühesõnaga kunagi rahul. ütle aitäh selle eest, mis on, ning ära taha kogu aeg rohkem ja rohkem ja rohkem. sedasi ei pane sa tähele kui ilus on tegelikult PRAEGU. eestis või mitte. jaksu!

tulesäde ütles ...

Vbl Kadi peaksid sa korra veel lugema, mida ma kirjutasin. Minu meelest ma lausa ütlesin, et olen tänulik :)
Olen nõus, et tasakaal ei käi nii, et otsisin ja leidsin ning nyyd ongi kõik lill. Pole kunagi arvanudgi, et nii lihtsalt see tulebgi.
Tasakaal võib kaduda hetkega, näiteks kui kuuled, et su vennaga juhtus õnnetus ja ta on koomas. Elu on nii üürike ning paljud asjad sealjuures nii kuradi mõtetud.
Aitähh