Kuvatud on postitused sildiga elu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga elu. Kuva kõik postitused

neljapäev, 19. mai 2011

Miks nii vaikne?

Seda on mult päris mitu korda juba küsitud. Vott ei teagi. Koju saabumisega tekkis igasuguseid segaseid tundeid. Tahan tagasi! Miks ma tulin? Ma ei taha siin olla! Kas nüüd ongi _ainult_tööd? Äkki ma ei peaks üldse kontoris töötama! Ma vist ei oskagi enam mitte midagi! Miks kõik nii tõsised ja töised on! Kas nad on õnnelikud tehes seda mida nad teevad? Millal nad elavad? Millist tööd ma ikkagi tegema peaksin? Ühesõnaga ... suur virn pseudoprobleeme ning sisemisi võitlusi iseendas :)))

Teine legerdaarne küsimus on, et kauaks jääd ja millal lähed? Mis mõttes tulidgi tagasi - MIKS? Ammm. Ausalt, see küsimus tekitas hämmingut ...


pic by Laur Laanemaa

Millegi pärast mina ja paljud teisedgi tuttavad/sõbrad, kes reisile läksid / tulid, arvavad enamus et leiavad end, õpivad, saavutavad tasakaalu. Tulevad tagasi Eesti ja elavad happily ever after... Muidugi leiad end ja sa õpid palju, näed ja koged jne. Aga kui keegi ütleb, et sa leiad tasakaalu siis vott sellest ma küll midagi ei tea. Vahepeal tundus mulle et tekkinud on veel enam küsimusi, analüüsid veel rohkem, esitad küsimusi millele paljud su sõbrad tegelikult mõelda ei tahagi ...

Peale trippimist blogisse polegi nagu miskit eriti öelda. Millega ma siin üllatan? Käin tööl. Kontoris. Iga päev jalutan rõõmsalt kontori ja siis õhtul jälle tagasi. Katsun ikka aegajalt jooksmas käia.... Olen ja elan nii nagu kõik tavalised inimesed :))

Muidugi, alati saab rääkida ilmast. Eestis need ilmad on ikka väga kesised. VÄGA!! Lumi ei tahtnud sulada, külm taanduda, kevad mitte kuidagi tulla, taevas on hall - kas me sellist ilma tahtsimegi :)) ?? AGA meil pole maavärinaid, tsunaaaaaaaamisi ... muidugi olen tänulik :p

Kui kellegile tundub et ma olen eriti pessimistlik siis oh ei, tegelikult kõik on hästi. Praeguseks on suured issued enda sees lahendunud / rahunenud. Sõpru ja tuttavaid on olnud ütlemata tore näha ja ma ei kahetse midagi (noh et tulin). Teen hetkel täpselt seda, mis mulle ammu huvi on pakkunud ja olen väga tänulik selle võimaluse üle. Mul on väikene siht ja mõtted ja see annab hingerahu :)

Soovisin täna liftikaaslasele imelist päeva. Haha, oleks te vaid tema nägu näinud - nii rõõmsalt üllatunud :)) Millal sina viimati liftikaaslasele ilusat päeva soovisid või naabrile tere ütlesid?

laupäev, 24. oktoober 2009

Kosmonaudid ÄRGAKE!!

Kell on 7:20!!! Varahommikul! MinaÄrkanIseIlmaKellataVaraVaraVara??? Kes mind tunneb, see teab ;)

Esimene kord avasin silmad kell 5:23, surusin end uuesti magama ning siis õnnestus und välja venitada kella 7ni (bow).

See oligi kõik. Side lõpp.

reede, 30. jaanuar 2009

rohkem positiivset mõtlemist

Kysisin täna Mirjelt, et kas tema õel, kes Malasiasse 1,5aastaks tööle läks koos oma 5 aastase pojaga, ka blogi on. Tuli välja et on. Ma siis viskasingi sellele kohe ka pilgu peale. Ja teate mis, tunnistan ausalt, et nii põnevat blogi polegi tykil ajal avastanud.
Noh, muidugi on sõprade ja reisisellide blogid huvitavad, aga sellist värsket ja uut tuult pole nagu viimasel ajal olnud. Ja Marjami blogi on täpselt just seda.
Näiteks, leidsin tema blogist viite GratitudeLog lehele. Hetkel ma kaalungi siin tõsiselt omale sinna kasutaja tegemist, et siis kõik toredad ja positiivsed asjad üles kirbada, millele ma just sel hetkel või päeval tänulik olen. Miks? Sellepärast, et me unustame tihti oma argimuredes ära, et meie elus on tegelikult palju toredaid asju, millele tänulik olla ja mida me lihtsalt ei märkagi, kuna me mõtleme kõigele sellele, mis kõik paremini olla võiks. Me pigem fokuseerime end negatiivse nägemisele ja väljatoomisele, kui positiivsele.
Ma usun, nii nagu Marjamgi, et mida rohkem me mõtleme nendele asjadele, mis meil hästi on, millele me tänulikud oleme, et seda õnnelikumad me oleme. Ja seda enam positiivset me enda kylge ka tõmbame.
Kindlasti on alguses võibolla raske sellist mõtlemist endasse juurutada, aga sellepärast see sait heaks abimeheks olekski :) Isekysimus on muidugi, kas me kõikke kõigiga jagada tahaksime... aga selleks, et pea kasutama muidugi mingit avalikku veebisaiti võib ka endale märkmikku kirjutada või piiratud ligipääsuga blogisse...

reede, 16. jaanuar 2009

happy-go-lucky

Tegin siin tööd ja siis ma ühel hetkel avastasin, et ma olen õnnelik. Lihstalt õnnelik. Kohe selline happy-go-lucky!
Nii naljakas on ikka, kuidas inimesele on vaja teist inimest lähedale ja kuidas see väga palju muudab. Kuidas õhtul kaissu pugemine ja kellegi olemasolu su tervele olemisele harmooniliselt ja tervendavalt mõjub. Ja nii lihtsalt ongi.
Muud ma ei tahagi selles vallas kommenteerida... tahtsingi vaid oma õnnelik-olemise-tunnet jagada :)

reede, 14. november 2008

imelised hommikud

...on sellised, kus sulle tullakse koju. tehakse kohv ja hommikusöök valmis. siis viiakse tööle. pannakse ukse ette maha ja soovitakse kallistades ilusat päeva.
no mida veel yhele suurele hommikusele magajale soovida?
nurr nurrr

kolmapäev, 22. oktoober 2008

littlebit about everything

mul on meeletult hea meel, et sain täna antoine'iga rääkida. oma mõtetest, tema mõtetest, seisust yldse siin hetkel, oma sada aastat kypsenud rohelisest plaanist ja tema mõtetest sellega seoses.
olen olnud rahutu ja tuim ja kurb ja tyhi ja ootel ja ma ei tea mida veel.
magamine pole enidselt mu tugevaim kylg ning ärkamisest yldse ei räägiks! ja ma tean, et nii see jätkuda ei saa! võtan end käsile!
aga kuidagi tuim on. see, et onu on haiglas ja ikka veel midagi selget pole... see, et väga palju tegemisi hetkel tööl pole ja see, et yldse ootama peab. igasuguseid asju. olen kärsitu, ma tean.
vbl see suur rahutus tuleb kõik sellest, et suur ymmargune number lähenemas. et saan vanaks, ametlikult. et elu kuidagi seisab. ja siin ka taas minu kärsitus ja rahutus mässamas...
igal juhul, vestlus antsuga tõstis tuju ja andis lootust. see, et saan veelkord yhe eventi tegemises kaasa lyya on super ja see tõotab tuua buzyt aastalõppu. see sobib mulle suuuuuuurepäraselt.
levikas käisin ma ka... ja vbl...vbl... teen vahepeal siin ka yksikuid alternatiivtegusid ;) kes teab, see teab, kes teab, sel veab! v siis mitte :))
ideed antsult aasta alguse ja sealsete järgnevate kuude kohta tundusid mõistlikud. kas see võimalik on, näitab aeg. ja neid otsuseid ei tee vaid mina. aga eks aeg jah näitab. aga super, kui nii saaks. ning samas loodan, et ma hoopiski ise oma asjadega jänni ei jää. ei ole ju need nii selged mul... mnjah...kohustusi on ikka omajagu. aga tegema peab, yritama ammugi ja nagu tavaliselt me endale Evaga ütleme - we can do it (flex) - ja vott nii ongi!

pühapäev, 19. oktoober 2008

mulle ei meeldi...

... haiglad ja seal olevad lõhnad
... näha oma lähedasi seal
..., et olenemata sellest, et on möödunud 6-7 päeva, ei ole ikka veel vastuseid
ja EI meeldi (antud juhul) olla valmis kõigeks

teisipäev, 14. oktoober 2008

milleks?

4 meetrit lendu.
ajuturse.
hingamisaparaat.
teadvusetus.
ootamine
10 päeva.
milline on tõenäosus tulla välja nii, et _kõik_on_korras?
kas me tahaks allahindlust?
mina ei tahaks. ja ma tahaks, et sellest mõned inimesed järeldavad midagi. või hakkavad mõtlema midagigiii.
olen jah julm! aga keegi peab ju seda olema!
aga mida mina seletan...mõtetu moraalilugeja selline...

pühapäev, 28. september 2008

on aeg edasi liikuda

jap. olen nyyd ametlikult tallinna frisbee klubi juhatusest väljas. sain kingiks raamatu "tuhat ja yks ööd" korda saadetud ilusate ja veel ilusamate tegude eest :)
otsus välja astuda oli minu enda oma. lihtsalt olen väga kaua seotud olnud ja kõiges koguaeg kaasa lyya, juba kohustusest, et oled juhatuses, ka ei jaksa. peale selle on meil olemas tublid noored ja teotahtelised inimesed, kellele võimalus anda.
see, et ma juhatuses enam pole, ei tähenda, et ma frisbee elus kaasa ei löö... ega meil niisama erru minna ei lasta :p uued projektid juba paistavad - nagu uus veebisait (uus kujundus ja sisuhaldus) ning eestlaste EM ja MM'ile saamine/viimine.
samas, kui hästi aus olen, siis natuke kurb on kyll... ala et oledgi out ...kummaline...frisbee on ju nii pikalt minu elu olnud...

esmaspäev, 8. september 2008

krt võtaks

mis siis, kui mina enam kanda ei jaksa? või lihtsalt loobun? mis siis, kui ykskord kukub välja kõik valesti ning enam lihtsalt mitte midagi ei ole?? ei ole enam uusi võimalusi. uusi proovimisi. jaaa, ma tean, et mina ei pea sellega tegelema või nende eest vastutama. ma tean seda. aga paljalt selle info vastuvõtmine, seedimine on nii koormav. piinlikkusest rääkimata.
ja mida teha, kui inimesed EI SAA ARU, mida sa neile räägid. miks isegi sinu oma inimesed lihtsalt ei saa aru, et neil tuleb ennast käsile võtta???

neljapäev, 28. august 2008

Magamine on geeniuse suurim saavutus

Nimelt, kas te olete tööle saabunud tagurpidi riietes? Ja avastanud selle lõunal alles? Ja seda muidugi mitte ise :)) Ma olen!
Sedasi vist võibgi juhtuda, kui hommikul kyyt maja ees ootab ja sul on 9sase koosolekuni 10min jäänud ja sa toast välja kiirustad, kontoris kohe koosolekule tormad, siis 9saselt koosolekult 10sele lendad, sealt 11sele ja siis lõunale jõudes keegi kysibgi, et kas nyyd on moes tagurpidi riideid kanda? Tõesti, tõesti... sinu kapsuni kaelal olev kaubamärgi ja suuruse lipik naeratabki teistele laialt vastu :))

kolmapäev, 20. august 2008

10 aastat

käisin yhe vana sõbraga täna kohvil.
me aegajalt saadame ikka sms aga samas mõned aastad tagasi me ei suhelnud yldse ja kokku ka ei sattunud.
me vestluse tulemusel selgus, et me tunneme yksteist 10 aastat. kymme aastat!!! ma töötasin kino kosmose kassas ja tema tuli sõbraga kinno. irw. ja tegi mingi komplimendi ja mina punastasin oma punaseks värvitud varbakyynteni.
ja siis hiljem millalgi, kui ma pidin minema yhe kõva suure eesti filmi esilinastusele ja mul sõber, kelle palvel me sinna yldse minema pidime (no filmikriitikud kiitisd seda filmi jne ja siis saigi piletid võetud), tulla ei saanud, jalutas see noormees mulle vastu. ja ma kutsusin ta kinno. ja täiesti lambist. ja suht keset tänavat. ja tegelt oli ta ikka jumalast võõras inimene.
see film. see oli nii... igav. nii raske oli olla seal :)) kõik olid hiirvaiksed. peeti kõnet. kõik oli tore-pidulik.
ootasime suurt sygavat mõtet ja tähendust. ootasime pointi. sygavat ja suurt. aga seda ei tulnud. ei minu jaoks. ega tema jaoks. no väga aeglane film oli.
vbl polnud me piisavalt haritud ja sygavamõttelised inimesed :D
täna on päris paljud asjad teistsugused. oleme kasvanud.
kas just suureks aga natuke ikka :))

kolmapäev, 13. august 2008

kui märts oli kreisi siis sept ...

ei tule palju sellest erinev :))

5-7 läti jci aastakonverents
12-14 baltimaade meistrivõistlused pärnus - minu viimane suurkorraldus eesti-frisbee-ellu... ma arvan
15-27 ateenas betatesterite ja partnerite päevad, pärast santorni ja päike ja tähed ja kuu :))

kas on veel midagi, mida siia addida?

reede, 11. juuli 2008

life is short

ma tean, et ma ei oska midagi öelda või kuidagi sind lohutada. ma tean, see polegi väga võimalik, et teha sinu enesetunnet kergemaks või kuidagi paremaks. aga ma olen siin. ma olen olemas, kui mind vajad. ma tulen igale poole ja kohe. ykskõik mis kell, ykskõik millal, ykskõik milleks. helista.
kallis oled!

kolmapäev, 7. mai 2008

kypse?

ma ei jää magama. ma ei suuda ärgata. ja seda olenemata sellest, et eelmisel ööl ka magada ei saanud. ei saa öelda, et fyysiliselt end yldse ei liiguta. eile ööse unustasin yldse äratuse panna :( grr. piinlik on!
mis asi see on?? kevadväsimus? stress? läbipõlemine?
täna kysiti kas ma olen haige? kas mul ikka on kõik korras? sa oled nii kurb - kas juhtus midagi!
ma ei tea. pole nagu midagi viga. väsimus on. ja koguaeg. nutu tunne on. sõnu pole, ideid pole ...
kus mu päike ja tahe ja jõud on ? ah???
ylelaua kolleeg käib ringi nagu päike ja mina tunnen end nagu tyhjaks pigistatud sidrun :(

reede, 2. mai 2008

et siis mis?

olen väsinud ja tüdinud ning jõudu pole. öösiti und ei tule ja seda ka olenemata sellest, kas ma ärkasin vara või eelmine öö jäi magamata (kuna jälle lihtsalt und polnud). mingi rahutus närib hinge ja rahu pole kusagilt.
mitu korda olen mõelnud ära minemisest. tundub, et see tuleb lihtsalt ära teha. kaotada ei ole ju midagi, aga avastada on terve maailm!
ja ma ei jaksa oodata seda kedagit või midagi, keda ja mida ei paista kusagilt :(

laupäev, 9. veebruar 2008

endiselt

veider, veider, veider ... kuidas mingid emotsioonid ikka mitte kuidagi ei kao ...
... see elekter, mida tunned, mis seest keerama paneb ja mis võiks olla juba kadunud ...ammu ... arvestades aega, mis on möödunud ja neid väheseid hetki yldse, mil näeme... me tegelikult ei näegi ... see elekter on ikkagi veel alles...

ja kui nyyd keegi õuna ka veel ulataks ... haha

kolmapäev, 19. detsember 2007

kell kolm öösel


/ pic done in porto /

... on täiesti normaalne aeg minna magama, või mis? noh nii lihtsalt tänane päev läks.
kuigi, kui ma koju tulin, olin ma täiesti väsinud, mõtlesin et kukun kohe voodi... aga ei... nats vara tundus ja siis hiljem olin juba tegevuste küüsis ja hoos.
kell 1 ööse on täiesti normaalne tegeleda iseendaga - teha maniüüri näiteks. vaadata yle peoriided homseks jõulupeoks. syya ära viimased ampsud belgia shokolaadi, mille kadri tõi, mis on imede ime, sest ma ei söö yldiselt shokolaadi...
siis luurasin terve õhtu kella, et Matile õnne soovida, et helistan talle seekord täpselt sydaöösel JA õige päeval! JA see lõppes muidugi täieliku failurega - sellepärast, et ma magasin selle maha! niisiis Mati ma vabandan!
olen avastanud, et muusika kuulamine kodus, pidevalt, taustaks, läbi kõlarite muidugi, on mega head, positiivset, õnnelikku ning sooja tunnet tekitav. soovitan! aga enamik teeb seda vist anyway :))
ma tean, et ma pean minema magama, ja ma lähengi kohe... aga lihtsalt öötundidel on nii hea olla. tegeleda iseenda, mõtete, lugemise või koduste toimetamistega. ja ma tean, et hommikul on raske. ja ma tean, et selleks et täielikult välja puhata, peaks inimene juba norskama yhe ajal, mitte varbaid lakkima eks... aga ma ei suuda veel sellest ööst loobuda. sellest ööst, kus ei ole mitte midagi muud, kui vaid minu asjad, minu tegemised ja minu mõtted. päeval on töö asjad, teiste asjad, sõprade asjad ... aga öösel .... öösel oled justkui ainult iseendaga ja enda jaoks :)

neljapäev, 22. november 2007

yhest, teisest ja kolmandast

pole ammu kirjutanud. on kuidagi tunne, et öelda polegi midagi. kõik asjad on öeldud. no üldse ma mõtlen. vahel olen kaasatud vestlusesse, kus ma lihtsalt vaikin. ma ei viici midagi öelda. vahet pole mida öelda - kõik on ju kellegi poolt juba öeldud, kõigile selge ja mis siin enam korrata. selline tunne on kuidagi. vahel on ka piinlik. mõtlen, et kas peaks pysti tõusma ja lahkuma või siis ikkagi yritama? vist veidi tyhi olemine on sees. ja ehk nad andestavad mulle ... kyll jutustav tulesäde tagasi tuleb :)

minust sai kapten. taas. oli see hea mõte? eks näis. eks veidi edev tunne on ikka, kui sind pärast 3aastat mitte üliaktiisvet trenniskäikku ikka veel kapteniks soovitakse. mnjaa :) mõtteid on... vaatame, kas saame naiskonnale spiriti, tehnika ja sünergia ...

hakkasin trennis käima. aktiivselt. mõned sõbrad muretsevad. liiga palju. liiga tihedalt. liiga suur koormus. ma ei tea. trennis on hea. oled omas mõttes. suhtlema ei pea. ja kodus niisama ka ei vedele mõttetult eks. teengi trenni suht iga päev. hommikuti. vahel kaks korda päevas. siis õhtul ka. a laupäeval hommikul magan kaua :)
kas tulemusi ka on? mmm vist kyll. täna oli lausa ergas olemine. vahel on keha väsinud. siis mõtlen, et hommiku jätan vahele. tavaliselt nii ei juhtu :)

eelmine nädal olin veidi tõbine. trenni jäi vahele mingi 3-4 päeva. siis sain teada, et yks trenni ärajätmine tähendab 3 päeva rasket tööd. haha! inimesed, kes spordiga tegelevad peaksid teadma, et tõbisena trenni tegemine on pigem kahjuks kui kasuks. ei allu provokatsioonile. olen oma haige ära ja kui enam nohust pilves pole ronin taas trenni.

ühte isikut väldin. kokreetselt. jah, ei ole ilus. ma tean. pean mõtlema. ei tegelt on mul kõik endal selge. nädalavahetusel võtan asja ette ja siis saabki rahu maa peale. enda jaoks vähemalt.

perekonda valida ei saa öeldakse. jube kahju. vahel tahaks nii mõnegi persooni sellest komplektist välja vahetada. no vähemalt mõnegi neist!!! ei saa nii, et kõik otsustavad olla nõrgad, las minna ja siis sa nagu vaatad ja yritad ja pyyad ja rabeled. kelle jaoks?? ei saa teise eest asju teha. kui ei taha end aidata siis, mida ma tegema pean???

ah! tegelikult on minuga hästi. tööl on kõik hästi. olen rahul :)

reede, 26. oktoober 2007

to P

welcome to my personal hell!